Kersti Sarapuu selgitab Paide linna nn. „ finantskriisi“ tagamaid (Lisatud ka HELILÕIK)

24 nov 14
Sulge
Saada artikkel
Send this form

Alljärgnevas artiklis selgitab Kersti Sarapuu Paide linna nn. " finantskriisi" langemise tagamaid ning ühtlasi toob välja idee, kuidas tuua antud olukorda leevendus.

 

Öeldakse, et Paide linn on lõhki laenanud ning seetõttu skate-parki saada ei ole võimalik. Mida tähendab lõhkilaenamine?

 

Laenu % kohalikele  omavalitsustele on poliitikute kokkulepe. See on tänaseks sätestatud arvestuslikult 60% omavalitsuse omatuludest.

 

Linna omatuludeks on füüsilise isiku sissetuleku tulumaksuosast  saadav 11,4%, maamaksust, teenuste ja kaupade müügist( renditulud, lasteaiamaksud, piletitulud, ürituste korraldamise tulud, jne)

 

Tänase eelarve omatulud on ca 65% ja saadavad toetused riigilt (õpetajate palk,  osa sotsiaaltoetusi, koolitoidutoetus, jne) on ca 35%. Nii, et kui linna eelarve on ca. 10 miljonit eurot, siis omavahendeid on sellest 6,5 miljonit ja toetusi 3,5 miljonit. Sellest 6,5 miljonist eurost võib meil olla laenukoormus 60%, ehk laenude kogumaht  3,9 miljonit eurot. Kuna see on ületatud, siis öeldakse, et laenukoormus ei vasta nõuetele.

 

Poliitikud võtsid vastu uue finantsseaduse kohalikele omavalitsustele aastal 2012, mille kaudu lisatakse omavalitsuse laenuportfelli kõik temaga seotud allüksuste laenud: Paide linnal on 3 sihtasutust ning 2 äriühingut. Kui meie laenu võtsime, seda seadust ei olnud.

 

Neist on SA –l Paide Haldus laen uue lasteaia ehituseks, kuhu riik andis 20 miljonit ja linn pidi ise juurde panema samuti 20 miljonit krooni. Kas oleksime pidanud lasteaia ehitamata jätma, kui riik poole raha meile oli valmis andma? Tänu Urve Palole selle summa saime tookord. Kust linn oleks võtnud ise kogu raha? Millised vanemad oleksid valmis olnud vanasse hallitanud, täielikult amortiseerunud lasteaeda veel panema oma lapsi?

 

Läbi Paide halduse investeerisime teedesse ca 11 km samal ajal kui 40 km on üldse Paide tänavaid kokku.  Kas Pärna, Raudtee, Ristiku, Lai, Jaama, Soo, Kure, Põllu, Kastani tänava investeeringud olid liiast? Milline nurin oleks täna olnud ca 28 miljoni krooni ehk 1,8 miljonit euro panematajätmine  teedesse-tänavatesse kui juba ainult Pärnu tänava jupp läks meile maksma Üle 700 000 euro tänastes hindades ning kogu aeg kuuleb nurinat ülejäänud Pärnu tänava Tallinna tänava, Tööstuse tänava ja paljude teiste teede kohta, miks neid ei tehta? Kas poleks pidanud investeerima neisse?

 

SA Paide spordi- ja tervisekeskuse kaudu  ehitasime uue spordihalli, mis kerkis sisuliselt Paide Gümnaasiumi endise võimla kohale. Ei saa aru, kas keegi mäletab, millised olid endise võimla  sportimise ja pesemise tingimused õpilastele? Kas mäletatakse, millised olid Paide gümnaasiumi hoone tingimused õpilastele. Oleks vist parem kui poleks neid kaasaegseks ning lastesõbralikuks muutnud?

 

SA Ajakeskus – kust saime riigipoolset toetust struktuurvahenditest 37 miljonit ning ise pidime panustama 7 miljonit! Kui palju on see objekt linna külalisi toonud, meie linna kuulsaks teinud; Vallimäe korda saanud: uued pingid, millest enam läbi ei kuku?

 

AS Paide Vesi, kelle kaasabil uuendasime kogu vee- ja kanalisatsioonitrassid, saades kõrvalt raha 252 miljonit krooni ehk üle 16 miljoni euro ja need summad on veelgi suuremaks läinud!

 

Ei taha üle korrata raekoja renoveerimist, noortekeskuse rajamist remonditöid muusikakoolis, Sookure lasteaias, Tallinna tänava lasteaias, uut jäätmejaama ja palju, palju muud.

 

Kui me oleksime nende investeeringute jaoks raha korjama asunud ehk teeme lihtsa aritmeetika 500 miljonit krooni  ehk 32 miljonit krooni tõime aastatel 2005-2009 väljastpoolt linna   juurde , siis meie panus  10% ehk 50 miljonit krooni  ehk 3,2 miljonit eurot , muutsime linna 10 aastat kiiremini kaasaegsemaks kui oleksime raha korjates teinud selle aja hindades. Nagu öeldud, on hinnad vahepeal  veel tunduvalt kasvanud! Me mõtlesime tol ajal ainult linna arengule, et jõuda konkurentsi meie naabermaakonnakeskustega.

 

Juba paar aastat oleme Kulno Kleiniga välja pakkunud AS Elamuhoolduse ja  SA Paide Halduse liitmist kui sarnaste tegevustega organisatsiooni ning mille tulemusena Paide linna arvestuslik laenukoormus läheks kooskõlla nõutuga. Alo Aasma linnapeana hakkas sellega ka tegelema.

 

Ega see raha meile lihtsalt sülle kukkunud, vaid selle saamiseks pidi rohkesti tööd ja vaeva nägema. Ka täna tuleb linnajuhtidel näha vaeva lisaraha hankimiseks, mitte otsida õigustusi mittemidagi tegemisele.

 

 Rohkem saab kuulata SIIN!

 
Kersti Sarapuu lisas veel juurde, et kui ühendada AS Elamuhooldus ja  SA Paide Haldus saaksime meelepärase laenukoormuse, mis oleks sobilik ka riigile. Antud hetkel saab SA Paide Haldus raha Paide linnalt ( palka makstakse koristajatele, haljastustele, hooldus jne. ) Linn maksab keskeltäbi Paide Haldusele ca. 900 000 eurot aastas. 

Hüpoteetiliste arvudena saab AS Elamuhooldus tulu aastas ca 1 miljon eurot. (linn ei toeta)

 

Riik aga arvestab, kui palju maksab linn raha , kui linn annab vähem kui 50 % , ei lähe arvesse laenukoormusena, kui  linn annab raha juurde rohkem kui 50%, arvestatakse seda juba laenukoormusena.

Ehk siis ühendades kaks asutust omavahel saaksime maandada tunduvamalt linna hetke laenukoormust.


Kommentaare ei ole
Lisa kommentaar *




*