Riigikogu kiitis heaks perehüvitiste seaduse

15 juuni 16
Sulge
Saada artikkel
Send this form
Category: Järvamaa

Riigikogu võttis tänasel istungi vastu perehüvitiste seaduse, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused. Lapse sünni ja kasvatamisega seotud toetusi nimetatakse edaspidi ühtselt perehüvitisteks.

 

Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse (217 SE) poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

 

Seadus sätestab ka uued elatisabi maksmise põhimõtted, mille eesmärk on parandada ühe vanemaga elavate laste toimetulekut, kui üks vanematest ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi suuruseks ühe lapse kohta on määratud kuni 100 eurot. Elatisabi maksmise uute põhimõtete sätestamine on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud muudatus, et leevendada üksikvanemaga elavate laste vaesust.

 

Sotsiaalkomisjon täiendas teise lugemise käigus seadust vanemahüvitise ümberarvutamise osas nii, et alammäära suuruses vanemahüvitist saava lapsevanema vanemahüvitis ei jääks tuleval aastal alla vanemahüvitise alammäära ehk 470 eurot kuus. Komisjon viis õiguskantsleri ettepanekul vanemahüvitise seaduse kooskõlla põhiseadusega, et vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist.

 

Õiguskantsler leidis, et ebaõiglus tekib juhul, kui tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades. Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära, mis on tänavu 390 eurot kuus, saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Kui aga tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.

 

Perehüvitiste seadus jõustub tuleva aasta 1. jaanuaril, kuid vanemahüvitise muudatused õiguskantsleri ettepanekust tulenevalt jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.


Kommentaare ei ole
Lisa kommentaar *




*